sola hetkeilm

ノorrvegi kliima kultuuriline ja ilmastikuline teadvus on kujunenud ajaloolise tausta kaudu, kus on kooseksisteeritud äärmusliku keskkonnaga ning Põhjamaade eripära, mis väljendub valguse ja pimeduse, kuumade ja külmade temperatuuride kontrastides, on loonud ainulaadse eluviisi.

Kooseksistents loodusest ja austus

Kohanemisvõime äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes

• Norra on tuntud oma talvise külma ja pikkade ööde, suvise poolöise äärmusliku hooaegade poolest, mil elanikud aktsepteerivad ja elavad koos nendega.
• Äärmise külma ajal liiklemise viisid (suusatamine ja lumelauasõit), energiatõhusad kodud jne on loonud eluviisi, mis kohandub loodusega.

Friluftslivi vaim

• Friluftsliv, mis tähendab aega looduses, on kliimakultuur, mis on tunginud kõikidesse vanuserühmadesse.
• Sõltumata ilmastikutingimustest on harjumus nautida matkamis-, suuskamis- ja kalastamisvõimalusi ning levib arusaam, et „halb ilma pole, on vaid halb riietus“.

Päikesevalguse ja vaimse tervise seos

Tundlikkus valguse ja pimeduse suhtes

• Põhjaosas on nähtavad talvel päikese tõusmata jääv polaaröö ja suvel mitte allavajav valgeöö, millegipärast on valguse väärtus väga kõrge.
• Inimesed rakendavad tehisvalguse, D-vitamiini lisamise ja valgusterapeudiga seotud meetodeid valguse puuduse lahendamiseks.

Aastaajaliste meeleoluhäirete (SAD) mõistmine

• Talvise depressiooni teadmised on ühiskonnas laialdaselt jagatud ning töökohal ja koolides on vaimse ja füüsilise heaolu teadvus kõrge.
• Areng on toimunud hügee (mugavuse ruumi) ja küünalde kasutamisest, mis rõhutab killside mugavuse kultuuri.

Ilm ja sotsiaalsete ning majanduslike tegevuste seos

Kalapüügi tihe seos ilmateatega

• Rannikuäärsetes piirkondades on ilma ja tuule suund ning laineinfo kalapüügi elujõud.
• Ilmateaduse arendamisega, kaubandust otsustades kasutatakse ulatuslikult ilmainfot.

Ilmateaduse usaldusväärsus ja praktilisus

• Norrakese ilmade instituudi (Yr.no) kaudu on detailne ja kõrge täpsusega ilmaprognoos igapäevaselt levinud.
• Seda kasutatakse igapäevaste tegevuste ja vaba aja planeerimise, tööle või kooli mineku otsuste tegemisel, mistõttu on ilmaga kohandumine igapäevaelus sisse kujunenud.

Laste ja kliima haridus

Looduskogemusi rõhutav hariduspoliitika

• Lastesõraaedades ja koolides on vihmas ja lumega õues mängimist edendav hariduskultuur, mistõttu looduslik kontakt on isiksuse kujunemise osa.
• Tõenäoliselt on haruldane, et ilmastiku tõttu jäädakse toas, ja välitegevuse lasteaiad (Utebarnehage) on tavapärased.

Ilmastiku kirjaoskuse edendamine

• Lastele korraldatakse ilmastikumõõtmise ja aastaaegade muutuste huvi edendamise tunde ja praktilisi kogemusi, kuna nad on loodusega lähedased.
• Teadlikkus kliimamuutustest on kõrge, ja noorte keskkonnaliikumine on aktiivne.

Kaasaegsed väljakutsed ja jätkusuutlikkuse teadlikkus

Kliimamuutuste ja looduskatastroofide jälgimine

• On piirkond, mis on mõjutatud Arktikast, kus jääliustike sulamine, tugevad vihmad ja tuuletormide kahjustused on sagenenud.
• Riigina on kliimamuutustele aktiivselt vastu ja edendatakse süsinikuheite vähendamise poliitikat ning taastuvenergia kasutuselevõttu.

Ökoloogilise elu ja ilmateadvuse ühendamine

• Kütte, valgustuse ja liikumisvahendite valikus on keskkonnateadlikkus igapäevaseks otsuste tegemiseks.
• Energiasäästlikud tegevused ja rohelise turismi propageerimine, mis kasutavad ilmade andmeid, on kujunenud kultuuriks, kus ilm ja jätkusuutlikkus on seotud.

Kokkuvõte

Norra kliimakultuur on kujunenud äärmuslike looduslike ja valguse muutuste sügava arusaama ning sealt tulenenud loodusega kooseksisteerimise filosoofia, ellujäämisoskuste ja jätkusuutlikkuse praktika kaudu. Põhjamaade rikkalik ilmastiku kultuur pakub tänapäeval palju mõtteid meie suhetes Maa keskkonnaga.